Olen pärandiuurija ja linahuviline. Traditsioonilise lina käsitöö juurde jõudsin õppides Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia erialal. Just õpingute ajal hakkas mind üha enam paeluma lina — taim ja materjal, mille lugu ulatub sügavale meie kultuuri. Sain teada, et linane lõng kedratakse kiulina kiust, mitte lihtsalt linakiust – ja sellest avastusest algas minu isiklik teekond linamaailmas, mis kestab tänaseni.
Mul oli uurimustööd alustades palju õnne, sest minu mentoriteks said pärandoskajad – inimesed, kes on oma teadmised ja oskused saanud otse oma vanematelt. Teame, et pikk ühiskondlike muutuste aeg katkestas silla pärandatud oskuste edasiandmisel. Paljusid traditsioone tuleb täna taaselustada raamatute, mitte esivanemate käte ja sõnade abil.
Õppimise ja praktika käigus omandasin väärtuslikke teadmisi linaharimisest, kiu ettevalmistamisest ja ketramisest. Käsitööoskusi ei saa omandada üksnes lugedes – see sünnib läbi käelise tegevuse ja kogemuse. Et paremini mõista ajaloolistes kirjeldustes kirjeldatud töövõtteid, taaselustasin need ise samm-sammult.
Aastal 2016 valmis minu uurimistöö „Lina käsitsitöötlemise tehnoloogia 20. sajandi esimesel poolel Eestis ja selle taasesitlus“, mis võtab kokku ja kirjeldab linatöötlemisega seotud protsesse.
Toormaterjali hankimiseks ja töötlemiseks on mitmeid viise, kuid mina olen valinud teekonna, kus teen kõik sammud ise – algusest lõpuni. Nii nagu minu küsitletud pärandikandjad on öelnud:
„Perenaine valib ise need õiged varred ja töötleb need oma kätega, et ketruseks kiu ettevalmistus saaks kõige parem.“ L.Kukk, 2014.
Kes või mis on linaema?
Sõna linaema pärineb Eesti etnograafiast ja on seotud uskumusega, mis pidi tagama hea linasaagi ja jätkuva linaõnne ka järgnevateks aastateks.
Linaõnne hoidmiseks pandi kirstu linade juurde üks toekas, lameda varrega linataim – seda peeti linaema sümboliks.
Kevadel enne linaseemne külvamist vaadati taevasse, et näha, kas linaema on taevas. Kui ta oli nähtaval, oli aeg külvamisega alustada – usuti, et nii kasvab lina hästi ja annab rikkaliku saagi.„Lina es külveda muidu kui vaadati, kas linaema on taevan, siis lina hästi kasvi. Ütledi: nüüd võib visata lina, nüüd on linaema taevan.“ Karksi, Anija k.
