Nii nagu nimigi ütleb, on tegemist taimega, millest saadakse kiudu ja mida on kasutatud tekstiilmaterjalina juba aastasadu. Kõnekeeles ütleme lihtsalt lina, kuid selle sõna taha peitub eesti keeles mitu tähendust — näiteks lina kui taim või lina kui tekstiilmaterjal.

Lina (linum usitatissimum) on üheaastane kultuurtaim. Kiulina eripäraks on tema pikkus 100–120 cm kõrgune peenike vars, millel külgharud, mida on 1-3, algavad ülemises kolmandikus. Väikesed lehed varisevad varre küpsedes. Kiud paiknevad kimpudena varre niineosas ning nende eraldamiseks leotatakse varsi bioloogilisel teel — kas vesi- või kasteleotuses, kus kiude siduv pektiinaine lagundatakse looduslike bakterite abil.

Lina – kasulik ja jääkideta taim
Lina on üks vanimaid ja mitmekülgsemaid kultuurtaimi, mille kasutamise traditsioon ulatub kaugesse minevikku. Tänapäeval hinnatakse teda aga üha enam ka tema keskkonnasõbralikkuse tõttu. Lina on tõeline „no waste“ taim – kogu taime maapealne osa on täielikult kasutatav.

• Kiud – annavad niidi, kanga, paberi, loodusliku ehitusmaterjali ja komposiitmaterjalid.
• Linaluud – varre puitunud osa sobib hästi loodusehitusse, multšiks ja aianduskompostiks.
• Seemned – väärtuslik tooraine toiduõli, jahu ja värnitsa valmistamisel.

Lisaks oma praktilisele väärtusele on lina ka keskkonnasõbralik: ta vajab vähe väetist ja niisutust ning aitab kasvades siduda süsihappegaasi, ligikaudu 3,7 tonni CO₂ hektari kohta aastas (Gomez-Campos et al., 2021)